Essee

Minu õpilepingu eesmärgid olid :

1. tundma õppida erinevaid e-õppe metoodikaid ja tehnoloogiaid;
2. tutvuda erinevate ajaveebidega ja neid kasutama õppida;
3. tutvuda lähemalt wikiversityga (kuna varajasemad kogemused puuduvad).

Oma essees analüüsin iseenda tegevust lähtuvalt õpilepingus seatud eesmärkidele. Esimeseks eesmärgiks oli tundma õppida erinevaid e-õppe metoodikaid ja tehnoloogiaid. Sellise eesmärgi panin ma endale lähtuvalt aine nimetusest, mis andis sõnaselgelt teada, et õppima hakatakse erinevaid e-õppe meetodeid ja tehnoloogiaid. Esimene asi, mis pähe pakatas oli see, et need kaks mõistet tuleb endale kõigepealt selgeks teha. Mis on e-õppe metoodika ja mis on e-õppe tehnoloogia? Lihtsam oli minu jaoks aru saada, mis on e-õppe tehnoloogia. Raskemaks läks aga siis, kui hakkasin endamisi arutlema, mis see e-õppe metoodika veel on? Meetod on lahendusviis, kuidas mingit kindlalt piiritletud ülesannet täita. Pannes kaks mõistet omavahel kokku, sain pildi silme ees selgeks. Kuid nüüd siis on tekkinud küsimus, milliseid e-õppe metoodikaid ja tehnoloogiaid ma tundma õppisin? Järgnevalt kirjeldan oma arusaamist e-õppe meetoditest ja tehnoloogiatest. Tehnoloogiaks on siis suletud ja avatud hajutatud e-õppe maastikud, web 2.0 ja sotsiaalne tarkvara. Meetod on aga viis, kuidas leida ülesandele lahendust. Mina, tulevane informaatika õpetaja, kasutasin web 2.0 ja sotsiaalset tarkvara ning ühendasin ta erinevate meeotoditega, mida ise tunnen ning mida pakub internet laias laastus. Õpetajana saame me õpilastele üsna palju anda läbi erinevate tarkvarade. Erinevad leheküljed pakuvad erinevaid õppimisviise. Blogides saab kirjeldada vabas vormis oma päeva, saab üles riputada oma kodutöid, pilte, videosid ja palju muud. Petsis saab lahendada tunnikontrolle ja kontrolltöid. Miksikeses ja koolielus on aga ntks erinevad töölehed, mida õpetaja saab koos õpilastega lahendada kasutades smart tahvlit, dokumendikaamerat jne.

Minu teiseks eesmärgiks oli tutvuda erinevate ajaveebidega ja neid kasutama õppida. Ajaveeb sisaldab autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi mingis ajaveebis. Ajaveebidega on väga tihedalt seotud kogukonnad. Kogukond on ühtsete huvidega inimeste (virtuaalne) kogum, kes vahendavad omavahel infot (õpivad, annavad nõu, vahendavad kogemusi). Ajaveebikeskkonnad on ntks blogger, wordpress, elgg. Uurides ja kasutades ajaveebe tekkis mul küsimus, kuidas suunata õpilasi ajaveebe lugema ? Kindlasti oleks vaja teha õpilastele tund, mille eesmärgiks on ajaveebide tutvustamine. Õpetaja aga saaks ajaveebi kasutada tunnimaterjalide,kasutusjuhendite, ideede, ainealaste uudiste, kasulike veebilehtede ja ainetunnis kasutatavate tarkvarade ülespanemiseks (nt VIKO või IVA).

Mis motiveeriks õpilasi ajaveebe kasutama? Soov jagada ja vastu saada, uudishimu, soov katsetada, enese väljendamise võimalus, mõttekaaslaste leidmine, tunnustusvajadus, kuuluvustunne. Igatahes olen ma veendunud, et olen õppinud kasutama erinevaid ajaveebe ja oskan neid tulevikus ka oma töös rakendada.

Kolmandaks eesmärgiks õpilepingus oli tutvumine wikiversityga? Miks? Peamine ja ainus põhjus oli see, et igasugused varasemad kokkupuuted selle leheküljega puuduvad, kuid ülikoolis kasutavad mitmed õppejõud seda lehekülge. Üldiselt mulle meeldib wikiversity ja ma oleks õnnelik, kui iga õppejõud sinna oma aine kohta info paneks. Üliõpilasena soovin, et oleks olemas ÜKS koht, kuhu ma sisenen ja saan informatsiooni erinevate ainete kohta kätte. Momendil aga tunnen, et informatsiooni saamiseks erinevate ainete kohta pean sisenema mustmiljon kohta ja see kurvastab mind! Eks igal õppejõul on lähtuvalt omad nõudmised, kuhu tööd esitada ja kust materjale otsida, kuid üliõpilasena oleks tükk maad lihtne, kui kogu info oleks kokku koondatud ühte kohta.

Minu õpimaastik. Otsustasin võtta konkreetse teema ja omavahel integreerida kaks õppeainet – informaatika - ja loodudõpetus. Tunni teemaks valisin „Koer.“ Tegevus toimus arvutiklassis ja tööülesandeks oli uurimistöö koostamine. Õpilased pidid kasutama erinevaid sotsiaalseid tarkvarasid, et koostada referaat teemal „Koer“. Tunni eesmärkideks olid õpilasi õpetada koostama leksioni ja lühiuurimust koertest, materjalide koondamine tervikuks ja õpetada, kuidas kleepida teksti juurde pilte. Töö tuli esitada ajaveebis.

Õpimaastikut koostades tundus mulle esmapilgul, et jube lihtne ülesanne on. Kuid kui asi jõudis selleni,et mõte tuli reaalselt kirja panna, tekkis probleeme. Kuna mul eelnevad teadmised informaatikast puuduvad (pole kuskil seda õppinud), siis see kodune ülesanne oli minu jaoks üsna suur väljakutse. Põhiliseks probleemiks kerkis skeemi tegemine. Vaadates teiste töid ja skeeme tuli ahastus peale, et küll on tublid inimesed! Mina läksin lihtsama vastupanu teed ja tegin oma skeemi paintis. Sellega lahendasin oma mure ja kodutöö sai tehtud. Saabus ka minu enda rahulolu, et sain hakkama, jess! Esitasin oma blogi ajaveebi, kuhu kaasüliõpilased siis kommentaare panna said. Kommentaaride koha pealt mul midagi seest kripeldab ehk midagi ei meeldi. Oleksin oodanud, et ennekõike annab tehtud töö eest hinnangu õppejõud (vähemalt ma ootasin küll, et millal ma saan hinnangu) ja seejärel ülejäänud. Kommentaarid olid asjalikud ja anti hüva nõu, kuid oli kohti , kus ma ei ole nõus (tuginedes oma kogemusele töötades õpetajana).

Teise kodutöö juures oli see lihtne ja hea, et „põhi” oli juba olemas ehk isiklik kogemus õpimaastiku tegemisel oli olemas. Leppisime oma rühmaga kokku, mis kell, mis päeval msnis kohtume. Toimusid siis vestlused msnis, kus arutlesime oma töö üle, jagasime ülesanded. Mulle meeldis selline rühmatöö tegemise viis väga. Eelistasin reaalsele kokkusaamisele vestlust msnis, sest õppeaine juba ütleb,et me õpime kasutama/tundma sotsiaalset tarkvara…

Kokkuvõtvalt ütlen iseenda kohta, et kõik enesele seatud eesmärgid said täidetud. Sain õppida ja uurida seda, mis mulle endale meeldis, mis eesmärgid endale ise seadnud olin. Olen rahul sellega, et olen hakkama saanud millegagi, millest mul varem võib-olla aimu üldse ei olnudki, et nii või naa saab ka teha… Samas on mul selle aine raames tekkinud üha suurem huvi web 2.0 ja sotsiaalse tarkvara vastu. Usun, et minu teadmised ei piirdu vaid loengus õpituga, vaid minu teadmised tuginevad sellel, millest ise huvi tunnen ja mida ma ise saavutada soovin. Kuhu ma tahaksin oma teadmistega jõuda?

Kodutöö 2

Grupiliikmed: Maret Mõis, Liina Polluks, Lia Valdek, Ketlin Hiob, Hille Karu.

Õpimaastiku ehk õpikeskkonna roll õppimises. Õpikeskkond peab võimaldama luua uusi tähendusi (teadmisi), suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutada ühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks uusi rolle.

Grupi õpimaastik:
* Meie õpimaastiku eesmärgiks on toetada õpetajat tema püüdlustes saada heaks pedagoogiks, ammutades ideesid teistelt õpetajatelt ja jagades oma pedagoogilisi kogemusi.
* Õpimaastiku ülesehituse ja täiendamise käigus peaks lõpptulemusena valmima õpetaja interaktiivne nipinurk. Meie grupi puhul oli esimeseks teemaks praktika eelsed, järgsed ja aegsed tegevused.
* Õpimaastik kujutab endast grupiliikmete blogide kogu, mis on omavahel ühendatud generaatori (pageflake’i) abil, mis annab lihtsa ja selge ülevaate uuendustest. RSS-ga on võimalik tellida uuendusi e-mailile.

Grupitegevused:
* Esmased mõtted grupitööst saadeti e-mailiga grupile laiali läbimõtlemiseks ja täiendusteks. Seejärel toimus mitu MSNi konverentsi. Nende käigus püstitati eesmärgid, arutati läbi grupitegevused, jaotati ülesanded omavahel ära.
* Blogi esimeseks sissekandeks otsustati teha praktika tarbeks loodav eneseanalüüs vabas vormis.
* Postitus avalikustati grupile loodud Pageflake’i lehel, mida grupi liikmed said kätte RSSi kaudu ja ka e-mailile.
* Grupi liikmetel oli võimalik üksteise postitusi lugeda, kommenteerida.

Õpileping:
* Eesmärgid: Harjutada grupitöö tegemist sotsiaalse tarkvara abil.
Luua raamistik, kus õpetajad saaksid e-keskkonnas vahetada kogemusi ning teadmisi praktika kulgemise jms kohta.
* Vahendid
Suhtlemine: MSN; Skype; e-mail
Skeemid: MS Visio, www.mind42.com
Publitseerimine: blogger.com; pageflakes.com
* Strateegiad: Eesmärkide ühine püstitamine ja läbiarutamine; ülesannete selgitamine ja jagamine; tagasisine andmine; ühise töö esitamine.
* Hindamine: Rühmatöö tulemi hindamisel lähtume suhtlemise sujumisest: kas kõik tulid võrdselt kaasa, kas töö jaotus võrdselt, kes olid aktiivsemad ja kes passiivsemad.
Väljundi hindamisel võtame aluseks selle, kas tegevused olid piisavalt põhjendatud just selle õpimaastiku jaoks.

Grupiliikmete blogid:
Maret Mõis:http://maneron.blogspot.com
Liina Polluks http://liinapoll.blogspot.com/
Lia Valdek http://liaval-e-ope.blogspot.com
Ketlin Hiob http://ketlinhiob.blogspot.com
Hille Karu http://karhu2000.blogspot.com

Isikliku õpilepingu analüüs

Oma õpilepingus seadsin eesmärkideks erinevate ajaveebide tundmaõppimise, kaasaarvatud wikiversity. Viimase kohta võin öelda, et lehekülge "näppides" olen hakanud sotti saama, mida ja kuidas teha. Kai Pata loengus on vaja ju wikisse üles panna oma artikli analüüs. Minu jaosk tähendas see lisatööd ehk siis otsida, kuidas käsitleda htlmi koode. Midagi rasket ei olnud. Veidi lugemist ja seejärel tegutsemine. Wikiversity juures häiris see, et lehekülg on inglise keeles. Seega arusaamine teatud asjadest lihtsalt võttis pisut kauem aega.
Oma eesmärgiks seadsin ka teiste ajaveebidega tutvumise. Tutvusin siis ajaveebidega, mida varem kuulnud polnud: twitter, flickr, webs.com, photobucket,sliheshare.com, blogger.com jne jne. Ette sattus igasuguseid erinevaid lehekülgi. Üldiselt on raske alguses, kuna arusaamine inglise keeles võtab pisut aega. Pisut siis uurides ja "nuppe näppides" sain asjadest enamvähem sotti. Oli lehekülgi, mis mind närvi ajasid:) Näiteks photobucket. Kuna ma seal "näppimise" teel midagi ei saavutanud, ei tekkinud mul ka asja vastu huvi. Slideshares sain aga pigem positiivse kogemuse. "Näppisin" ja suutsin saavutada oma eesmärgi - slideshow üles downloadida :DDDD
Põhiliseks eesmärgiks sedasin endale ka blogger.comi kasutamise. Nüüdseks selle lehekülje kasutamisega erilise probleeme ja küsimusi ei ole. Harjutan veel..!

Harjutamine teeb meistriks!!!

Eneseanalüüs praktika eel

Õpin informaartika õpetajaks, kooli infojuhiks magistriõppes esimesel kursusel. Möödunud on esimesed kaks kuud. Teha on olnud palju kodutöid ja palju on veel ees. Aegsasti tuleks mõelda ka sellele, et tulekul on praktika, kus peame oma teadmisi ja oskusi rakendama hakkama. Sellega seoses panen enda jaoks kirja, millised on minu ootused prakrikale minnes, millistele küsimustele loodan saada vastused ning milliseid teadmisi ja kogemusi soovin saada?
Praktikale minnes on mul pisut hirm. Varasemaid kogemusi it valdkonnas eriti pole ning see hrimutab mind pisut. Küll aga usun, et informaatika ei ole nii keeruline eriala, et ma sellega hakkama ei saaks. Teemad, mida pean õpetama õpilastele, on mullegi tuttavad ning tunnen neid. Oluliseks pean seda, et mul oleks õpetajana olemas informaatika ainekava ja töökava. Oluline on tunnid ette valmistada ja miks mitte ka üksi esialgu omaette need kodus läbi podiseda. Usun, et suur eeltöö enne tundi minekut tagab suhteliselt hea tunni koolis. Läbi tuleb mõelda, kes on sihtgrupp ning mida sa neile õpetada soovid. Kokkuvõtvalt võiks siis öelda, et pean oluliseks õpetamise poolt: ettevalmistusi, pkaneerimist jne. Kindlana tunnen ennast distsipliinis, tunnikorra hoidmises. Kuna olen klassiõpetaja, on mul juba kogemusi, kuidas lapsi ohjeldada. Siinkohal ma usun, et usk iseendasse on väga oluline..
Küsimusi praktikale minnes mul eriti ei ole. Kui, siis huvitab, millised erinevad võimalused on arvutiõpetuse õpetajal oma tunni läbiviimiseks, millised meetodid töötavad õpetamisel eriti hästi?
Praktika jooksul soovin saada erinevaid teadmisi ja kogemusi informaatikast, selle õpetamisest, õpetamise meetoditest jne. Eriti huvitavad mind õpetamise meetodid. huvitab ka see, kui palju arvutiõpetuse õpetajad integreerivad sisse oma ainesse teisi aineid? Oluline oleks ka leida vastus küsimusele, kuidas tegelevad arvutiõpetuse õpetajad erivajadustega õpilastega?
Praktikale minnes üritan eelnevalt palju uurimistööd teha. Uurida õppe- ja ainekavasid, otsida erinevaid materjale, lehekülgi, tunnikonspekte jne. Usun,et põhjalik eeltöö aitab praktikal hakkama saada.